Tarkvara | Mis on tarkvara ja kust saab tarkvara

Mis on tarkvara?

Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi.

Wikipedia.org :

Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunavad arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama. Tarkvara hõlmab kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.

Tarkvara mõistet kasutatakse vastandina arvuti riistvara mõistele, need on arvuti füüsilised seadmed ja ühendused (näiteks protsessor), millel on tarkvara talletatud ja mis teostavad antud juhised.[1][2] Arvuti riist- ja tarkvara vajavad üksteist ja kumbagi ei saa reaalselt kasutada ilma teiseta.

"Tarkvara" on üldine termin. See võib viidata kõikidele arvuti juhistele üldiselt või mistahes konkreetsele juhisele. See hõlmab nii masinjuhiseid (kahendkood, mida protsessor "Mõistab") kui ka lähtekoodist (inimesele arusaadavamad juhendid, mis tuleb enne käivitamist tõlkida masinkoodi).

Arvuti tarkvara on komplekt programme, protseduure, funktsioone, seotud andmeid ja nende dokumentatsioone, kui võimalik. Programmi tarkvara täidab rakendatava programmi ülesande, kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks.


Kihtstruktuur, mis näitab, kus asub operatsioonisüsteem ja rakendused (rakendusprogrammid)
Erinevalt riistvarast on käivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti süsteemis ning seega ei saa seda füüsiliselt puudutada. Madalaimal tasandil käivitatav kood koosneb masinkeelsetest juhistest, mis on spetsiifilised ühele individuaalsele protsessorile. Masinkeel koosneb kahendväärtuste rühmadest, mis tähistavad protsessori juhiseid, mis muudavad arvuti olekut.[3] Näiteks võib mõni juhis muuta konkreetsesse kohta salvestatud väärtuse (mida kasutaja silmaga ei näe) või (kaudselt) panna arvuti ekraanile ilmuma mõne objekti (mida näeb kasutaja ka ise). Protsessor täidab juhiseid nende esitatud järjekorras, välja arvatud olukorras, kui tal on kästud "hüpata" mõnele teisele käsule või kui toiming on katkestatud.

Tarkvara on tavaliselt kirjutatud kõrgetasemelises programmeerimiskeeles, mida on inimestel lihtsam ja tõhusam kasutada (sarnaneb rohkem loomuliku keelega) kui masinkeelt. Kõrgetasemelised keeled on koostatud või tõlgitakse masinkeele objektikoodi. Tarkvara võib olla kirjutatud ka assemblerkeeles, sisuliselt meeldejäävam variant masinkeelest, kasutades loomuliku keele tähestikku. Assemblerkeel tuleb koostada objektikoodi koostaja (assembler) abil.

Tarkvara liigid
Tarkvara hõlmab suurt hulka tooteid, mis võivad olla toodetud erinevaid tehnikaid nagu tavalisi programmeerimiskeeli, mikrokoodi või FPGA konfiguratsiooni kasutades.

Peaaegu kõikidel arvuti platvormidel saab tarkvara jagada paari suuremasse kategooriasse:

Süsteemitarkvara on tarkvara, mis on kavandatud arvuti riistvara juhendamiseks, et tagada põhifunktsioonid ja tagada platvorm jooksvatele rakendustarkvaradele. Süsteemi tarkvara hõlmab seadme süsteemidraivereid, operatsioonisüsteeme (Mac OS X, Microsoft Windows, Linux jne), serveritarkvara, aknahaldustarkvara ja utiliite (nt diagnostikaprogrammid).
Süsteemi tarkvara sisaldab ka alglaadimise püsivara, mis laadib lahti (või mõnel juhul ka moodustab) operatsioonisüsteemi. Püsivara on tarkvara, mis on püsivalt salvestatud riistvarasse (täpsemalt püsimällu). Seega on sellel nii tarkvara kui ka riistvara omadusi, kuid on siiski tarkvara.
Rakendustarkvara ja skriptid olid ajalooliselt määratletud kui kogu tarkvara, mis kasutab arvutisüsteemi, et teha kasulikumat tööd (või lahutada meelt), kui arvuti algoperatsioonid või arvuti ise. Praktikas on aga süsteemi- ja rakendustarkvara erinevused sageli ähmased kasulikkude operatsioonisüsteemi rakenduste tõttu. Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (Microsoft Office, OpenOffice.org), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI).

Rakendustarkvara sisaldab töölauarakendusi nagu brauserid ja Microsoft Office, samuti nutitelefoni ja tableti rakendusi (nn "äpp").
JavaScripti skriptid on tarkvara osad, mis on traditsiooniliselt veebilehtede osad, mis käivitatakse otse brauseri sees, kui veebileht lahti laaditakse, ilma et oleks vaja veebibrauseri pistikprogrammi (inglise plug-in). Tarkvara, mis on kirjutatud teistes programmeerimiskeeltes, saab ka veebibrauseris käivitada, kui tarkvara on, kas tõlgitud JavaScripti või kui brauseri pistikprogramm, mis toetad vastavat keelt, on installitud. Kõige levinum näide viimasest on ActionScripti skriptid, mida toetab tarkvara Adobe Flashi lisandprogramm.
Veebirakendused töötavad tavaliselt veebiserveris ja väljundavad veebibrauseritele dünaamiliselt genereeritud veebilehti, kasutades tarkvara nagu PHP, Java või ASP.NET, või isegi JavaScripti, mis jookseb serveris.
Pistikprogrammid ja laiendid on tarkvara, mis laiendab või muudab mõne teise tarkvara funktsionaalsust, nõudes vastava tarkvara kasutamist, et funktsioneerida.

Sisseehitatud tarkvara on arvuti tarkvara, mis on kirjutatud, et juhtida masinaid või seadmeid, millest tavaliselt ei mõelda kui arvutitest. Üldiselt spetsialiseerunud eelkõige riistvarale, mida vastav tarkvara käitab ning millel on aja- ja mälupiirangud. Seda terminit kasutatakse mõnikord püsivarana, kuigi püsivara saab kasutada ka arvuti püsimälupõhises koodis, millelt operatsioonisüsteem jookseb, samas kui sisseehitatud tarkvara on tavaliselt ainuke tarkvara kõnealusel seadmel.[4]
Mikrokood on eriline, suhteliselt segast tüüpi sisseehitatud tarkvara, mis ütleb protsessorile, kuidas täita masinkoodi, nii et tegelikult on see madalam tasand kui masinkood.[5] See on tavaliselt salastatud protsessori tootja poolt ning kõik vajalikud mikrokoodi tarkvara uuendused varustatakse kasutajatele nende poolt (mis on palju odavam kui asendava protsessori riistvara kohaletoimetamine). Seega tavaline programmeerija ei peaks kunagi eeldama, et peab sellega tegelema. /Wikipedia/

Kes loob tarkvara?
Tarkvara määratlus tähendab, et keegi peab kuskil istuma ja kirjutama selle jaoks arvuti koodi. See on tõsi; seal on sõltumatud kodeerimise eksperdid, inseneride meeskonnad ja suured ettevõtted, kes loovad tarkvara ja võitlevad teie tähelepanu eest. Adobe teeb Adobe Readeri ja Adobe Photoshopi; Microsoft teeb Microsoft Office Suite; McAfee teeb viirusetõrjetarkvara; Mozilla muudab Firefoxi; Apple teeb iOS-i. Kolmandad osapooled teevad rakendusi Windowsile, iOS-ile, Android-ile ja muule. Praegu on kogu maailmas maailmas tarkvara kirjutamisel miljoneid inimesi.


Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (ingl. operating system), samuti seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm.

Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammideks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist. Rakendustarkvarad võib jaotada mitmeks suureks rühmaks:

laiatarbe ehk standardprogrammid paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks (tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid),
erialaprogrammid paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).
Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice.org sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi.


Kust saada tarkvara?

Operatsioonisüsteemid on varustatud juba installitud tarkvara. Windows 10-s on näiteks Edge veebibrauser ja rakendused nagu WordPad ja Fresh Paint. IOS-s on fotod, ilm, kalender ja kella. Kui teie seadmel pole kogu tarkvara, mida vajate, võite saada rohkem.

Üks viis, kuidas paljud inimesed tänapäeval tarkvara saavad, laadivad seda teatud kauplustest alla. Näiteks iPhone'is on rakendused alla laaditud ligikaudu 200 miljardit korda. Kui teile pole selge, on rakendused tarkvara (ehk sõbralikuma nimega).

Eestist leiab parima valiku tarkvara Tootemaailm.ee veebpoest.

Teine viis, kuidas inimesed oma arvutitesse tarkvara lisavad, on füüsilise meediumi kaudu, näiteks DVD-plaadil või varem tagasi disketid.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *